Montreali Eesti Organisatsioonid

E.E.L.K. Montreali Jaani Kogudus

4345 Marcil Avenue, Montreal, Quebec, H4A 2Z9

Teise Maailmasõja eelsest Eesti elanikkonnast olid umbes 80% luterlased ja ülejäänud peamiselt apostlik õigeusklikud. Eesti, mis iseseisvaks vabariigiks oli saanud aastal 1918, okupeeriti Nõukogude Liidu poolt aastal 1940. Aastal 1941 vallutas selle Saksamaa. Kui 1944. aasta sügisel Saksa väed taandusid ja Punaarmee uuesti Eestisse tungis, põgenes umbes 10% eestlastest kommunistide eest läände.

Peale Teise Maailmasõja lõppu, ligi tuhat viissada nendest põgenikest asusid elama Quebec’i, peamiselt Montreali, kuhu mõned eestlased olid juba enne sõda emigreerunud. Jaanuaris 1949 organiseeris pastor Karl Raudsepp esimese jumalateenistuse. See leidis aset saksa emigrantidele kuuluvas Püha Johannese kirikus, Jeanne Mance avenüül. 2. jaanuaril 1952 sai see kogudus ka Ühendatud Luteri Kirik Ameerikas, Kanada sinodi liikmeks. Sellega saadi kõikide Kanadas asuvate kirikute legaalsed õigused.

Suvel 1954 ostis kogudus omale kiriku hoone 4345 Marcil avenüül, Monklandi avenüü läheduses, NDG linnaosas. Jumalateenistused seal algasid 1. novembril. Lisaks koguduse iganädalastele jumalateenistustele hakkasid seda hoonet kasutama ka täienduskool ja umbes tosin rahvuskultuuriga tegelevat ilmalikku organisatsiooni oma koosolekuteks ja koosviibimisteks.

Olles valitud Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskopiks paguluses, lahkus Karl Raudsepp Montrealist aastal 1976 ja teda tuli asendama pastor Heino Laaneots Inglismaalt. Ajaks, kui toimus õpetajate vahetus, oli kogudus, mille liikmeskond oli kord ulatunud 1300-ni, kokku kuivanud 800-le. Paljud koguduse noorematest liikmetest leidsid endale tööd teisal ja lahkusid Quebec’ist, jättes maha siinse ühiskonna. Aastaks 2000 oli kogudusel liikmeid 200 ümber ja see kahanemise tendents on jätkunud tänaseni.

Endistest väga aktiivsetest organisatsioonidest on tänaseks järele jäänud ainult pensionäride klubi, mis kiriku seltskondlikes ruumides koos käib kaks korda kuus. Algusega kevadest 2005 on aga end uuesti organiseerima hakanud Montreali Eesti Selts. Selle nooremad liikmed püüavad hoolega kunagist rahvuskultuurilist tegevust uuesti ellu äratada, mis varemalt toimus kiriku saalis.

Info: stjohns@mtlmes.ca

Montreali Eesti Pensionäride Klubi

Montreali eesti pensionäride klubi asutati aastal 1978 kui paljud need kes saabusid siia 1940-50 aastate jooksul olid jõudnud pensionäri-ikka. Jaani koguduse õpetaja Heino Laaneotsa õhutisel tehti eeltöö ja Edgar Heinsoo töötas välja põhikirja mis võeti vastu asutamiskoosolekul 15 oktoobril 1978. Kohal oli 45 inimest kellest said esimesed klubi liikmed ja Edgar Heinsoo valiti esimeheks, amet mida ta täitis kuni 1982.

Klubi käib harilikult koos 2 korda kuus reede pealelõunal Montreali Jaani Koguduse kiriku seltskondlikes ruumides. Koos istutakse kohvilauas ja maitsetakse hõrgutisi, ja peaaegu igal korral esitatakse mingi ettekanne nagu video või loeng. Kohvilaud avatakse kell 12:00 ja ettekanded algavad kell 13:00. Suvel on klubi suletud. Liikmemaks on $10. aastas.

Klubi on oma tegevuse ajal suunanud tähelpanu ka kodumaale ja on rahaliselt toetanud sealseid organiastsioone nagu Vaivara Sinimägede mälestus ja leinamüüri püstitamist, Tallinna Lastehaigla toetus fondi ja Eesti Tänavalaste Projekti.

Info: pensioners@mtlmes.ca

Montreali Eesti Skaudi- ja Gaidisõprade Selts – Lättemäe

Montreali Eesti Skaudi- ja Gaidisõprade Selts (Montreal Estonian Youth Welfare Association, Inc., lüh. MEYWA) asutati aastal 1956, et anda majanduslikku toetust juba tegutsevatele skautidele ja gaididele. Peatselt osteti 100 aakri suurune maa-ala Laurentiani jalamil Dalesville’is, umbes 90 km Montrealist põhja-läänes. Kuna maa asub suurelt osalt mäenõlvakul, kus on ka allikas, sai koht omale nimeks Lättemäe. Ehitati sild üle jõe, pandi paika ligipääsu teed, hakati korrastama metsaalust, ehitati tare ja väliköök – ühesõnaga tehti kõik vajalik laagrite edukaks läbiviimiseks.

Elav tegevus käis Lättemäel kuni seitsmekümnendate aastate keskpaigani. Korraldati skaudi- ja gaidilaagreid, organiseeriti suviseid väljasõite, tähistati võidupüha ja jaanipäeva, talvel suusapäevi. Siis hakkas aga tegevus vaibuma, põhjuseks Montreali eestlaskonna märgatav arvuline kahanemine, ning Skaudi- ja Gaidisõprade Selts läks kaheksakümnendatel aastatel ‘talveunne’.

Elu Lättemäel sai uue hoo 1992, kui toimus esimene perelaager. Laager organiseeriti endiste Lättemäe kasvandikkude poolt, kes tahtsid nüüd oma nooruspõlves kogetu edasi anda oma lastele. Perelaager on saanud iga-aastaseks ürituseks, tuues kokku hulgaliselt osavõtjaid nii Montrealist kui ka Ottawast, Torontost, Vancouverist ja USA-st. Peale selle on Lättemäel toimunud ka mitmed leerilaagrid.

Toetusi MES ja Lättemäe edasiseks tegevuseks võtavad tänuga vastu alljärgnevad isikud. Samuti, kui soovitakse kasutada Lättemäed mingiks ürituseks, palume võtta kontakt samade isikutega.

Info: info@mtlmes.ca